Manawan

Atikamekw oteno
Manawan
réserve indienne
E icinikatekManawan Meckotcita
askikKanata Meckotcita
ici tipiritakokMatawinie Meckotcita
fuseau horaireHeure de l'Est Meckotcita
taciactek askik47°13′21″N 74°23′30″O Meckotcita
atikamekw masinihikekamikokManawan iriniwok Meckotcita
ote pecotcikBaie-Atibenne Meckotcita
ka taciketcikManawan iriniwok Meckotcita
tecipitakanhttp://www.manawan.com/ Meckotcita
Carte
Manawan e iti sikok

Manawan/Wemotaci meckotcita

Manawan enko nehirowisi oteno Kanata askik, ote itekera ici actew Matawinie ka icinikatek Lanaudière ka ici takoki otenawa. Otatakon pisimw 29, 1906, eko apitc ka orocowatak Okimaw Louis Newashish. 2006 ka tatopiponakak, 1843 taciwakopan iriniwak, awacamec 12,0% ki rikiparin e taciwakopanen 2001 ka tatopiponakak. Manawan ka itaniwok ici nisitotakon: "Taci ka ici mockinikatek kiackw waw".

Arimowewin meckotcita

Atikamekw arimowewin Kekat tapickotc Eyou kirika Innu arimowewin. Mocak kipe takon Atikamekw arimowewin aka kitci onitik. Eko wetci kiapatc kaskina awik apatcitatc ot arimowewin.

Itatcihitisowin meckotcita

Manawan iriniw e itatcihitisotc kaie e ici pimatisitc enkoweriw ka nosonehak e icinakok pekopipona e ici kanawapatcikatek. Mameckotciparin itatcihitisowin, e nipik, e takowakik, e pitcipipok, e pipok, e sikok, nac e mi miroskamik.

Mantewin meckotcita

2009 tatopiponikak ka ocitakaniwok Tourisme Manawan ka icikatek, kitci miroparik e manteskak, tapickotc mitowi Pako emitcikocic, Pactonew, Ekarecaw, kitci miro kaskeritcikatek Atikamekw iriniw e itatcihitisotc. Ki tcimatakaniwon packonekiwam ote ariwacikamak, kitci tacikahakaniwitcik mantewok ka penta pamatohotcik, ka wi kaskeritakik Atikamekw iriniw ot titatcihitisowin.

Ka kictapitak meckotcita

Manawan okimawinik ka apitcik ki wectawok awamec kitci icinakok irapitcitcikan e patak, enko ka icinatek pamikicikwepitcikan. Wirowow tipirowe ki oreritamok ke ici otamirotakaniwonik, nama tepirak ki otci asperimowokw ke icinakotakaniwonik, kewirowow ki apataniw eci orocawwwiniwow. Okimaw Paul Émile Ottawa ki oreritam kitci otamirotakaniwonik niheriw, ki natcipahew Eric Labbé eckwa ahikeritci kitci kiskinohomatokamikok, kitci tca otamirotaritci aniheriw. Nicto pipona ki tacikatew e natowi kaskeritcikatek eci asperimowakopanen Manawan iriniwok niheriw otci. Akokatcic pisimw 28, 2006 ka tatokonikisitc, 15: 15 e tato tipahikaneak, eko ka cenak Gilles Ottawa (okimawiciw), okimaw a Paul Émile Ottawa e tapiskowakopanen. Aci anotc Conseil des Atikamekw de Manawan tipirowe tiperitam aniheriw pamikicikwepitcikan ka mapiketik Manawanik nac Joliette.

Ka kiskinohamatisonaniwok meckotcita

Ote Manawanik nicinowa kiskinohamatokamikowa. Peikw nehe otci ka motci waciwitcik ockinikiwok (''École Simon Pineshish.Ottawa'' icinikatcikatew) minwatc nehe kotik otci ka matce kicepiitcik (''Otapi'' icinikatcikatew)

Nehe ''Simon Pineshish Ottawa'' nehiromonaniwoniw e kiskinohamakiniwitcik awacak minawatc emitcikocimowira ka kaskinohamake iriniwa nac kekat e ickwawiketcik neta. ''Otapi'' tca tepirak emitcikocicak kaskinohamakewokw.

Pamikicikapitcikan meckotcita

Kecpin awacamec wi nta kiskeritamone ekoci ica ota www.manawan.org

Atisokancic Manawan 1906 nac 1996 meckotcita

1906 nac 1910 Aci minawatc e nokok kitci riskipek aski, pitcerak Manawan iti oricawatcikatew, takonokopan wirata aci tacikewin ota, Metapeckeka ka ki icinikatcikatek. Okimaw Nrowi Newashish ka ki otamirotatc kitci ki takonik ohweriw otenariw, Manawan tca ke iti icinikatcikatek. Mitcetwaw ki icakopan nete Otawak, kice okimawa e nta natockowatc ohweriw askiriw otci. Kaskina iriniwok otaskiwak e pa tacikewakopanen, nama tca orina taniwonokopan ota ani apitc, "cikateritakon, tekaci nama iteritakon e nipa aiamihanan kicikak": itekopan kitci atawe iriniw komi. E miro takickamowakopan sa kiapatc otaskiwaw nehirowisiwok, Matawak itanihowakopan Risim, Jos Tcipe, Micer kaie Sepier Etcakwan. Ka wasikototc pisimw 13, 1907 ki wapamawasorikopan Jos Tcipe okoma, ockinikicica ki wapamerikopan. Ekoni apitc ka ocihakaniwitcik kipahikanak ote kitci sakihikanik.

1911 nac 1920 Nictam ka ki iti nokok kekocic e pe actakaniwok ote askik, icinikatcikatek kweckwenapewokamikw. Pactone askik ki ototewok aniki ka ki pe icatcik ota e pe nta atosketcik. Karowa ki pe atamitisowok ka wapisitcik; e mos atoskaniwok, 3 pisimwa ocamec ki cenewok. Peikon kaie wackeciwa otci. E wepahapetcik namesa, okaca, 11 pisimwa ki cenewok, tariwa kaie kotakihi awesisa ka ki pe nipahatcik. Ka ickwa micta ntoparinaniwok, ekoni minawatc ka micta akosinaniwok. Nama orina kekocic mirokitakonokopan, amiskwan, apita ka itikititc 25.00$ itakitakosikopan. Pitcerak ka 17 tipahikaneak meskanaw pe matce ocitakaniwonokopan, ekoni kaie apitc nictam mikiwam ka ocitakaniwok ota Manawan.

1921 nac 1930 Ani apitc 1924 ka tato piponkak, ki atci okimakaniwon, Seni Newashish ki pitakew. Otawia, Nrowi Newashish ki tapickowew. Wapikon pisimw 1928, ekoni ka iti ocitakaniwok nictam kiskinohomatokamikw, 4 kekotc 5 pisimwa tepirak pitakewakopan awacak, otehimin pisimw nac wiec namekosi pisimw. Ka ki kiskinohamowakaniwitcik; kitci emitikoci tapwatciketcik acitc kitci masinahiketcik, kitci akitasotcik. Kitcitwa atisokaniw kirika e kitikaniwonik mitcimiriw ki ici kiskinohamowakaniwiwok, erowek pitoc ki iti icinakoniw opimatisiwiniwaw.

Tepirak tca ki niciwok nictam ota ka ki pe nta kiskinohomaketcik iskwewok, peikw neta, 1929 ka tato piponkarik ka takocinokopanen, 22 tato pipona ki tacikew. 132 wiec tacinaniwonokopan ota Manawan, kiskinohomakanak tca e taciwakopanen, 35 askowi kaie 80. Coria ka pikitik, kotak kekocica ki noteparino, mitowi otamirowin, kiapatc tca ki nokon akosiwin e takok ota; ka kisisowapinaniwok kaie opaninak ka ki akosinaniwok, mitcet kiapatc iriniwok ki tcakipinewok ani apitc, e matce irakaniwitcik ka akositcik, micta mitceto pipona nama petakaniwan tan e ititcik, nama witcihakaniwiwakopan kekotc ma osam pwacta witcihakaniwiwakopan. Mitcim kaie ki noteparin Kitci atawe irinik, ani apitc. Ka okimakaniwok, Sepier Etcakwan ki pitakew ani apitc 1930.

1931 nac 1940 Wipatc e ki iti tcakihakaniwitcik, ki kitikaniwon tarasak amiskok, kice okimaw Opictikweak ka ki oracowetc aniheriw. Tekaci nama acterikopan awik kitci nipahatc amiskwa, Manawani Iriniwok kaie wirawaw. 1934 aci minawatc nokon e iti manikaniwok ota otenak. Kotak ka iti pipok, aci pitoc wi iti totcikatekopan e okimakaniwok, aniheriw e ocki apatanik okimakewiniw, Simon Ottawa ki pitakekopan. 1937, epitc tca aka tawakopanen awesisak, aka kaie ki miro atoskaniwonokopanen, itekopan Charles Kwichish e masinahamowatc mekatekorewa; "Ni kitimakisinan mictahi, osam misakitakon mitcim, pot ki ka wapaminawaw nipike, aka nipoane, aka kawakateane...".1904 ka tcimatakaniwokipan nictam, 1940 ka pikwactak aiamihemikiwam. Kiapatc riskipew aski ota Manawan, mekatewokorew ki kotci witcihiwew, aric ma nte kice okimanak nama ki otci wi otamirotakaniwon awacamec. Ka ickwa orapitcikatek kitci takok ohwe oteno, ki takwaw e atoskaniwok, nama kinec ki otci icawok iriniwok notcimik, kakone pisimw nac pitci pipon pisimw matcawakopan, aric ma e ickwa aramikotatonaniwonik kiapatc nta atoskewakopan. Nama orina wiskat ki otci icawok nehirowisiwok mami otenak, e otami atosketcik, kitci ki acamawasotcik. E ki kaie sakiskiticohakaniwitcik, kice-okimawa ki pe masinahikerikopan. Kiskinohomakewiniw acitc kitikan askiriw kirika awesisa kitci awoketcik ki itactakowok kice okimawa nehirowisiwok, tepirak kitci ponikakik otaskiwaw. "E iti takwakinik, aci e acterik kitci nta atosketcik, nama ki miro nakatewok otawokaniwawow, kata meka acamakaniwiwok arimatc": itewakopan iriniwok.

1941 nac 1950 1942 ka matce ocitakaniwok kotak aiamihemikiwam, 1943 tca ki kictakaniwon. Ekoni apitc kaie ka cowerimakaniwitc David Kawiasiketc ka ki icinikasotc, 100 tato piponesipan ani apitc. Enko ka ki mawtci kiceatisitc, kekat 102 ki tato piponesiw ka ponimatisitc, ohwe pitci pipon pisimwa 7, 1944 ka tato piponkarik. Ani apitc, awik e mahapotciketc, ici kicikowakaniwikopan 4.00$ peiko kickwa. Minawatc e nicto okimawitcik ote Manawan, Opitciwon kaie Wemotaci, ki icawok nete Otawak otirinimiwawaw otci, kitci cowatc icinakonik opimatisiwiniw. 1948 ka ickwa tekaci pe nasipecimotatc mictikoke iriniw meskanariw ote itekera 17 tipahikanik, meckotcickawok mekatewokorewok, 5 pipona ki tacikew anahwe Meilleur ka ki tapickawatc Guinard. 1949 nac 1952 wiec ka tatc ota tackipotcikan, irapatcitcikaniw kata ocitawok Manawani iriniwok mitowi osapwakanatikwa kaie ickwatema, atita kaie kata matce tacahikatewa kotakik nehirowisi otenak e iciticahikateki. Mitcet kaie mikiwama ki tcimatakaniwono ota otenak ani apitc.

1951 nac 1960 1951 ka pitaketc mekatewokorew ocki omikiwamik, kiapatc nokoniw aniheriw omikiwam anotc, ekoni apitc ka matce atoskectawatc Sosan Tcipekwe mekatewokorewa, nac tca anotc kiapatc askowi e witcihatc. 1952 ocitakaniwon kaie kotak ocki kiskinohamatokamikw, ka ki nictam atamitakikatek. Ekoni apitc kiapatc ka meckotcickatcik mekatewokorewok, Houle tca ki icinikaso ka ki ocki takocik, aiamihemikiwamik otamironaniwon kaie akotakan ka actakaniwok. 1953 wiec ka takocicimok meskanaw nete Etcipanik itekera, mia ka nipowitcik Wisaketcakw kaie Sosan. Peikw kaie awacic neta ki taci nitawikiw, ani apitc 1954, nokosiwakopan kirika nehirowisiwok mamik e nta aiamihatcik, kaskina wiec ki ototewok ota Kanata askik. Mitcet mictikoke iriniwok ki pe nokosiwok, ani apitc 1956, ota waska Manawan, wirata tca ki pe otamirohewok iriniwa. 1957 ekoni nictam ka nipa arameskaniwok e nipa aiamihaniwok. 1958, Léon Flamand ka matce atoskectawatc kitci atawe iriniwa, nac asko 1987, masinactetcitcikan kaie ki ocitakaniwon ani apitc, Samuel De Champlain kitci atisokasotc, 24 wikwas tcimana ki otapinikatepana, kitci ki mia itatisokemakak anihwe masinactetcitcikan. Ka iti nipa aiamihaniwok 1958, ekoni apitc ka cenikatek ocki metowekamikw, ki niminaniwon kaie ki taci masinactetcitcikaniwon neta mitcetwaw. Ka iti sikok, 1959, ekoni ka pe ocitakaniwok meskano, nete Etcipanik itekera pe otcicimon. Otatakon pisimw 9,1959 ka tato piponkak, ekoni ka ki mawotci mitcetitcik ka nipowitcik, 8 ki tato otenwesiwakopan . Ka iti takwakik 1959, ekoni ka tipatcimonaniwok, coria kitci pakitinikatek, kiskinohamatokamikwa otci. Kenositc pisimw 1960, atamerimakaniwok Manawani iriniwok, osam warawik kaie osam mictahi e ki manikohwatcik mictikwa. Mitcetwaw ki acite masinahamatowok aniki mictikoke iriniwok kaie okima arotakan acitc ka tiperitak ota Manawan, nac e ki iti itetcik, matci kitci ki maninaritci mictikowa tan e icinakosiritci. Ki wectakaniwonokopan anihwe, mekwatc ka tacikatek Manawan otenaw kitci ki takok 1906 ka tato piponikak, itewakopan. Kakone pisimw 1960 ekoni ka cenikatek anihwe ocki kiskinohamatokamikw. Mekwatc ka ocitakaniwok kiskinohamatokamikw, mekatewokoretc ke ici taciketc acitc aiamihemikiwam ki ocitakaniwon kirika e iti rikitakaniwok. Ekoni kaie apitc nictam ka matcatcik Manawani awacak, 17 ki taciwok, ickwecak kirika ockinikicicak, e nta kiskinohamowakaniwitcik nete pecotcik Pikogan otenak. Aci kaie arimomakaniwakopan nehirowisiwok kitci matci kaie wirawaw okimaketcik kecpin e okimakeritci ka wapisiritci iriniwa ota Kanata askik. Ka pe nipik kirika ka iti takwakik 1960, takocinok omisimawok, pe nta kiskerimakaniwiwok ickwecak matci kitci kaie wirawaw omisimawitcik. E ki pe okimakaniwok, ocki kiapatc ki pitakew, Pierre Ottawa kaie wir otawia pe tapickowakopan.

1961 nac 1970 Arimotcikatew pemantcic kitci takokipan kotak atawekamikocic ota Manawan. Kaie wi iti pakitinakaniwakopan marotc nehirowisiwok ota kitci wi mihitisotcik tipirowe, aric ma kiapatc kata nanakatcihakaniwipanak kwiskw kitci wi totakik, itewakopan okima arotakanak. Kakone pisimw 1962, aci atcickawok Pikogan otenak itekera ka ki ici pitaketcik, Peikwakamikw tca aci kata ici nta kiskinohamowakaniwiwok, 10 ki taciwok nictam ka ki matcatcik. 1963, okima arotakan masinaham osam e misakitakonik iskwewa e nta onitcaniciritci mamik otenak, osam kinec e tacikerikwena, peikon kaie wir mictikoke iriniw e iteritamokopanen, Kesik otakosiwokamikok e iti moteritci anihi iskwewa. Ka iti takwakik 1963, ekoni apitc ka pe acokamewotasotc kitci atawe iriniw ota Manawan. Minawatc, masinahikaniwoc, pitcerak nete Sanmaur otci pe otohotakaniwon. Kinec ki miwitapan anahwe Salomon Tcipe, ote ko e ici natcipatwaspan Etcipanik aniheriw masinahikaniwociriw. 1965 ka arimomakaniwitcik nehirowisi kickahaskwe iriniwok, irikik ka ki pe kanewitcik e otamirotcik, awacamec nicowaw ki iskwatowipariniw kaie tca ka ki ici kackitawaspan nictam ka ki akitcikaterik, aci tca 127,000.00$ isparinikopan peiko pipona irikik. Ka iti takwakik, kotak ocki meskanaw ki tcitcicimotakaniwon ote itekera Mattawin. Kiapatc 1965, aci takon mamawitcihitowin, Association des Indiens du Québec ka ki icinikatcikatek, Manawani iriniwok ki ici posiwok neta kewirowaw. Isidore Ottawa okimawipan ani apitc, octesa Pierre e ki tapickowaspan ka pe okimakaniwonik, peiko pipona otananik, 1964. Harry Flamand ki nta witcihekopan ka ocitakaniwonik kice okimaw Ka Waparik omasinahikan.

1966 aci ka takok takapikenikan ota kaskina mikiwamiskak ki itapiketcitcikaniwon, "kirowe nipi kirika onimiski ickoteapi ki actakaniwok": ki itewok atita Manawani iriniwok.Ohwe ka ki pe nipa aiamihananiwok, kaskina awacak, Peikwakamik ka ici pitaketcik, pe kiwewok, mitcerak anihwe ka ki nokok e totowakaniwitcik. Ka iti 1967 tato piponikak, aci tawok iskwewok e nta onitcanicitcik nete Joliette itekera. Cooperative Atawekamikocic e ki cenikatek, ici coriakemakonokopan 53,000.00$ peiko pipona irikik. 1968 itwaniwonokopan kitci nicowaw iskwatowiparik wiec, 100,000.00$, ani apitc kiapatc ki okimakaniwonopan, ocki okimaw tca ki arakaniwiw, Wellie Flamand. Mikiwamikaniwonokopan kiapatc, Edmond Ottawa itakaniw kitci tiperitak kiapatc, 12 taciwakopan mikiwamike iriniwok. Minawatc kotakik, ka ici otamirotcik, 40 taciwakopan ka atoskectawatcik mictikoke iriniwa kaie tca 15 ki ici akimakaniwakopan pamohoriwe iriniwok. Tekaci ka waskorowek meskanak, orowitimik, Manawan, ekoni apitc 1969 ka tato piponikak, nicw kiskinohamatokamikwa kaie ki ocitakaniwono. Kakone pisimw 1970, aci minawatc ocki mekatewokorew takocin, Couture ka ki icinikasotc, ekoni apitc ka iti nictam nataweritakik Manawani iriniwok kitci ocitakaniwonik meskanariw, Matawak nte itekera kitci pe oticimonik. Osam misakitakono kekocica, e peikocik atawekamikw itewakopan. Aci wirata wi iti nokonokopan kitci takok kotak atawekamikocic, Wisaketcakw tca ki kotci cenam wirctam, notcinanikamikocic kaie neta takonikopan.

1971 nac 1980

Nictam ka pe arakaniwitcik, nehirowisi kiskinohomake iriniwok, ki pe newiwok. Ki tcimatakaniwonopan kaie ocki metowewokamikw, ki ici rikitakaniwon nicw ka ki pe ocitakaniwoki kiskinohamatokamikwa, 2 pipona otananik. 1972 ota Manawan, aci minawatc okimakaniwon, François Ottawa tca ocki pitakew kirika peikw iskwew, mitcerak pe nokosiw e okimaciwitc. Peikwakamik ka ici pitaketcik awacak awotohorakaniwok ka miremakanik apataniw, peikwaw tca minawatc e takociparihakaniwitcik atita, ekoni ka pikitik anihwe ka miremakak, peikw neta orina ki wisakicin, arimatc akosikamikokw ki iciticohakaniwiwiw. Ka iti pitci pipok, aci ocki meskanak miparinaniwon Matawak e icaniwok. Ka iti takwakik 1973, aci meckotcickawok awacak ka pitaketcik kiskinohamatokamikok, Joliette tca aci kata ici nta kiskinohamowakaniwiwok. Ekoni kaie apitc ka cenikatek ocki natokohokamikw Centre Mère & Enfants ka ki icinikatcikatek. E ki akimatcik awaca, tato ka ki pe nitawikiritci kirika tca tato ka ki pe mihatcik, awacamec 845 ki taciriwa, 1975 nac 1995 ka tato piponikarik tepirak. Kekat apita ka tacinaniwok, anotc ota Manawan. Kotak tca kata cenikateriw mikiwamiriw wirawaw otci ohwe ke iti tato piponikak 1995. Ka iti tato piponikak 1974 ka okimakaniwok, ekoni aci nicwaw kitci pitaketc anahwe Wellie Flamand. Gérard Ottawa ka ta pitakew ohwe ke iti ororakaniwitcik okimawok ota kiapatc ani apitc 1976, André Quitish tca kata kictaw, okimawinik kaie wir kitci apitc nac asko 1977. Kaskina mikiwamiskak ka itapiketcitcikaniwok, onimiski ickoteapi, 1978 aci takociparin, ka okimakaniwok kiapatc Henri Ottawa ocki pitakew, 9 pipona kata apiw pitama. Ka wasikototc pisimw 1980, ekoni ka takok Manawan Kitotakan. Mictahi ki otamirotaw Vincent Ottawa aniheriw otci, ki niciwok ka ki nictam otamirotcik neta, enko aniki Jacqueline F.Ottawa kirika Gilles Ottawa.

1981 nac 1990 1982 ka atisokatcikatek Nehirowi aski, Conseil Attikamek-Montagnais ki apatcitaw e mikowasamatc kice okimawa irikik e ici tiperitamokwen, ekoni ka iti micta arimotcikatek aski, ka natapictawakaniwitcik aniki nico kice okimawok. 1986 nictam ka miwirakaniwitcik akosikanak nac asko nete Joliette, nehirowisiw neta ki arakaniwiw, nictam ka wapisitc iriniw miwirepan anihi ka akosiritci. Ocki mackiki irinikwecikiwam kaie cenikatew ani apitc. 1200 tacinaniwon ota Manawan, 125 mikiwama tatino, acitc 250 tato otenwesinaniwon ani apitc ka tato piponikak 1987.

Jean-Pierre Moar ocki okimawiw ani apitc, arimotcikatew kaie kitci rikitakaniwokipan Manawan oteno, notcimik kaie ici kanawapatcikatew kitci otatcihitisonaniwak, 13 taciwok nehirowisi kiskinohomake iriniwok, 10 taciwok ka wapisitcik ka kiskinohomaketcik, ani apitc 1987. Kotcitakaniwon kaie kitci kanawerimakaniwitcik awacak, nac kitci kictatcik kaskina ota ka ici kiskinohamasonaniwak Secondaire ka itwaniwok.Otehimin pisimw 1987, masinohotisonaniwon nete Opitciwonok kirika onimiski ickoteapike iriniw kitci tca mapiketik anihwe Atikamekw askik. Ekoni ka iti icatcik nictam Manawani awacak akamikitcikamik. Nico manactakana ki itanowok. Nictam kaie ka iti ocitakaniwoki mikiwama, okitatawak, ekoni apitc 1988, ki micta arimotcikatew kaie nehirowisi pimatisiwin ani apitc, Parak ki icaniwonopan e kotci nta miskatek ke ki totcikatekipan kwisk kitci icinakok aci Atikamekw pimatisiwin, wawatc okimawinak kaie anihe ki arimotcikatepan. Aka orina e ki otci mirotakonik kice okimawok ka wi ici kiwe miratcik Atikamekwa, mekwatc e natapictawakaniwitcik kaie ki kipaskohikewok Manawani iriniwok nete meskanak ani apitc wapikon pisimw 1988, ki mitcetipanak ka ki kapecitcik neta, mitceto kicikwa, awacamec 500 ki taciwok. Ka pe okimakaniwok ohwe kenositc pisimw 1989, Henri Ottawa kiapatc ki koski pitakepan. Ki iti mitceno kaie kotakihi kekocica ka ki pe tcimatakaniwoki ota otenak, mitowi nictam ka ki cenikatek, ani apitc wapikon pisimw 1989, notcinanikamikw Konik ka ki icinikatek. Kenositc pisimw 1990, cenikatew kotak ocki masinahikewokamikw. Otatakon pisimw ka iti akotcik 1990, ekoni ka tcimatakaniwok Mamo Atoskewin Atikamekw ka ki itwaniwok, nictam ka ki pe tiperitakik neta Gilles Ottawa kaie wir ki apiw. Magasin Manawan ki cenikatew kakone pisimw 27, 1990. Ka iti pitci pipok aci tarewok Manawani iriniwok ke omackiki irinikwecimitcik, Francine Moar aci ka kictatc ani e ki ici kiskinohamasotc.

1991 nac 1996 Ohwe ke iti nikotwaso piponikak, mitceno ke iti nokoki kekocica ke oractakaniwoki kaie ke iti takoki. Ocki metowewokamikw takon, ani apitc pitci pipon pisimw 13, 1991. Akosiwotapan kaie ki iti takon. Ka iti miroskamik, wapikon pisimw 24,1991, kimocomino Cesar Newashish cowerimakaniwiw. Ki actakaniwon kaie kipaskohikan meskanak, ani apitc kakone pisimw nac namekosi pisimw 1991, Atikamekw-Iriniw e wi tipatatak e icinakonik opimatisiwin. Mikiwam kaie ki cenikatew, ani apitc kenositc pisimw, kitotakana otci, Maison des Communications VINCENT-OTTAWA ka ki icinikatcikatek. Kirowe kitci miro kiskeritakositc Atikamekw Iriniw, otehimin pisimw nac mikomini pisimw 1992, ki mickaw, otenamiwak e otci matcehotc nac nete tekaci mamik otaskik, Metaperotin ka icinikatcikatek. Atikamekw okimawok tca kaie wirawaw ki mickapanak, enko aniki Henri Ottawa, Simon Awashish kaie Marcel Boivin. Kakone pisimw 1992, ka tcimatakaniwok kaie otamirowin MIKISIW ka itwaniwok, iskwewok kaie iriniwok neta apiwok e nanakatcitatcik kitci kwiskw isparinik pimatisiwinik itekera. Ka iti pitci pipok 1992, ki micta arimitakosinaniwon kaie ota Manawan, ki icinikatamok aniheriw otamirowiniw Ka Nanto Kaskeritakositcik Nehirowisiwok Kanata Askik, kiapatc neta e nicto okimawitcik ki tipatcimowok Atikamekok. Kenositc pisimw, 1993, ka okimakaniwok, André Quitish pitakew kitci okimawitc. Atikamekw-Sipi kata mirakaniwiw kitci miwitatc kitci masinahikaniw, kice okimawok ka natapictawakaniwitcik, ani apitc kakone pisimw 1993. Ka iti sikok, ka wasokototc pisimw 1994. Manawani okimaw aci otapinam wircike tipirowe kitci mikak akosiwinik itekera ka atoskectakaniwok. Ekoni apitc , kawasikototc pisimw 7, 1994, kaie ka tipatcimotc Cesar Newashish askiriw otci. Wapikon pisimw 1994, Atikamekw Iriniw ka pikitinak okitci omasinahikan ka natapictawatc nico kice okimawa. Nama kata onikatakaniwok awacak, cenikateriw mikiwamiriw ota Manawanik, wirawaw otci. Mikomini pisimw, Opitciwonok ka pitaketcik okimawok, Ernest Ottawa ki okimakatakaniwiw, kitci okimaw itakaniwiw kaskina Atikamekw iriniwa otci. Opictikweak kice okimaw pakitinam wirctam omasinahikan Atikamekw kaie Montagnais iriniwa otci, ekoni apitc pitci pipon pisimw 1994, nama kiapatc kata ici nahitakoniw itewok okimawok e ki tipatcimotcik nete Moriak ohwe ka iti akotcik akokatcic pisimw 1995. Ka ki tca pe okimakaniwok ohwe kenositc pisimw 1995, Henri Ottawa ki pitakew kitci okimawitc. Metowewiniw ka apatcitatcik e tipatcimoctakik kekociciriw aka orina ka wi miroparinik, MIKISIW ki icinikatamok, ekoni kaie apitc ka tcimatakaniwok anihwe, kenositc pisimw 1995. Mikomini pisimw 1995, Wemotacik ka tcimatakaniwok ka icinikatcikatek Nehirowisi Kitci Atisokan, niciwok neta Manawani iriniwok ka apitcik. Mikomini pisimw nac otatakon pisimw ki pa kiwoterakaniwok ka kiceatisitcik ote itekera omami iriniskak. Namekosi pisimw 1995 ka cenikatek nictam Atikamekw kweckwenapewkamikw, nac ki iti cenikatew kotak kekocic Resto Elisabeth ka itwaniwok. Pitci pipon pisimw 1995,Manawan kiapatc takoniw okicteritamowin , aci tarew kotakihi osima e ki kackitaritci kaskina okiskinohomasowiniw , Annette Dubé, ki kackiho kitci kiskinohomatokamikok e ki icatc nete Chicoutimi(UQAC), baccalaureat ki mirakaniwiw kitci matci kiskinohamaketc Etudes Françaises ka itwaniwok. Kenositc pisimw 1996, kotak ocki mekatewokorew takocin, Couture pe nta tapickwakaniwiw, Jacques Laliberté icinikaso anahwe ocki ke taciketc ota Manawan. Nikikw pisimw 12, 1996 kice okimaw ka tipatcimotc aka e tarikwena nehirowisiwa Atikamekw kaie Montagnais ka ici iriniwiritci. Mitcet ka wapisitcik kaie nehirowisiwok ki kockomakaniwiwok ani e iteritci. Wipatc tca ki tipatcimowok wirata Atikamekw okimawok kirika e ki nakickawatcik anihi kitci kice okima arotakana Chevrette. Kata minotitakaniwon kaskina wiec ka ki ici matciparik kaie kiapatc kitci otamirotakaniwok, aka moci e ickwaparik itewok atikamekw okimawok.


Taci we otciparik: Gilles Ottawa, Kawasokototc pisimw 30, 1996 e ki orisanahamokoponen

Opitciwan meckotcita