Inuits
awin nehirowisiw
ka ici posiparikcircumpolar peoples, Ackimew Meckotcita
nom dans la langue d'origineᐃᓄᐃᑦ Meckotcita
langue maternelleinuit Meckotcita
tan e ici arimowetc, e ici masinahiketclangue des signes inuite Meckotcita
aiamihewinanimisme, luthéranisme, christianisme, mythologie inuite Meckotcita
askikKanata, Groenland Meckotcita

Ackimew ekoni e icinikataniwitcik nehirowisiw, nete mictahi warowik neki pe ototewok ka ici micta kisinak. Mitcetiwok nete ka ici taciketcik kaskina wiec mitowi Kanata/Kepek aski, Groenland, Nunavut, Alaska, Russie kaie Pactonew askik awacamec 150 000 taciwok. Mictahi aric mitcetiwok nete kaskina wiec epa taciketcik.

Ackimew

Nama mamo tacikewok aniki Ackimewok kaie Innus, enko neki Innus itekera kaki taciketcik ki otenamik. Neki Ackimewok ekoni mocak kewirawow weckatc pa atikewakopanen kitci takonik ke ki mitcitcik . Nama aci ote icinakoniw mitowi ko weckatc ka ici pimatisiwaspan peikon aric anotc kewirawow kaskina kekwariw mitciwok mitowi atikw, micta names acitc akikw . 1999, ekoni apitc ka ocitaniwok ocki aski Nunavut ka icinikatek Kanata askik ici actew nihe. « kitaskino » icinikatcikatew Nunavut, Inuktitut icinikatcikateriw ka ici arimwetcik mitceniw aric kotakeriw mitowi Inupiaq Alaska itekera, Inuktun acitc pacta nakapehonok Kanata itekera.

Mictahi ki kackitawok e ocitatcik irapatcitcikaniw (paroskwatcikaniapi kirika cimakan) aniheriw ke atoskewaketcik mitowi pirecica e wi nipahatcik kirika micta kackihewok wap maskowa e nipahatcik ekota meka ka e otininakik ke wikasimitcik.

Nehe ma « Inuit » ka itemikak « nehirowisiw » itemikan kirika « nehirowisiw » Inuktitut kirika Groenlandais. Osam enko nehe arimowewin ka mawtci arimowakaniok, enko nehi kaki kanaweritcikateki tepirak.